16 January 2013

Suusatreeningud Otepääl

Suusatreener Tauno Tõld kutsub  lapsi alates 5- eluaastast suusatreeningutele Otepääle. Vajalik isiklik suusavarustus. Osalustasu 15€ kuus.
Treeningud toimuvad esmaspäeval, neljapäeval ja pühapäeval.
Treeningu kestus 1,5 h
Väljasõit spordihoone juurest esmaspäeval ja neljapäeval kell 16.00, pühapäeval kell 10.00
Täpsem info Einar Petersonilt 5030157

09 January 2013

Aasta loom ja lind 2013


Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber on esimest korda valinud aasta looma ning aastal 2013 on selleks meie looduse värvikamaid kujusid – kardetud ja austatud metsavalitseja hunt. Eestimaal elab lisaks inimesele üle kuuekümne imetajaliigi ning meie rikkalik loomariik vajab suuremat tähelepanu. Nüüdse algatuse eesmärgiks ongi tutvustada loomariiki, alustades hundiga, kes tekitab paljudes inimestes vastuolulisi tundeid. Ettevaatlik, harva kohatav lausa vajab algatuse organiseerijate sõnul lähemat kajastamist läbi aasta. Nüüdisaja linnastunud inimesele on üpris keerukas selgitada looduses toimuvat eluliselt ning lihtsalt, sest ta ei ole igapäevaselt enam maa ja metsaga lähedalt seotud. Et ökoloogilisi seoseid kirjeldada, vajame täpsemaid näiteid ning võrdkujusid. Hunt on selleks väga sobilik, sest tema roll looduses on üheselt mõtestatav. Hunt, nagu ka teised suurkiskjad, kannab tervete loomade asurkondade säilimise eest hoolt. Ei kutsuta teda ju asjata metsasanitariks.

Hunt- video


Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing alates 1995. a. Selle eesmärgiks on valitud liike laiemalt tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida või pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Nii on must-toonekurg, rähnid ja kanakull aidanud juhtida tähelepanu metsakaitse küsimustele, rukkirääk ja kiivitaja keskkonnasõbralikule põllumajandusele. Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud. Aasta lindu valis Eesti Ornitoloogiaühing 19. korda.